Projekti SHIPMARTECH partner Zagrebi Ülikooli mehhaanika ja laevaehituse teaduskond korraldas 25.-27. mail töökohtumise, õppejõudude koolitusürituse ja koordinaatorite koosoleku, milles osales viis Kuressaare kolledži õppejõudu ja töötajat. Projekti tulemusena tekib nelja partnerülikooli koostöös ühtsetel alustel uuendatud, e-õppetoega varustatud ingliskeelsete ainekursuste komplekt meretehnika ja (väike)laevaehituse magistriõppe üliõpilastele.
Projektijuht Tõnis Tõns on märkinud, et 2021. jaanuaris alanud projekti eesmärk on meretehnika ja laevaehituse magistriõppe kvaliteedi tõstmine: „Uuendatakse, arendatakse ja ühtlustatakse ainekursusi ning süvendatakse õppejõudude inseneripedagoogika ja e-õppe alaseid teadmisi ja oskusi“. Zagrebis andsid õppejõud, kes loovad, täiendavad ja ühtlustavad laevaehituse ja meretehnika magistrikavade ainekursusi, ülevaate kursuste uuendamise käigust, tutvustati loodud õppematerjale ja ülesandeid ning tehti ettevalmistusi sügisel Tallinnas toimuvaks intensiivkursuseks, kus üliõpilastega katsetatakse uuendatud ainekursuste komponente.
Lektor Riia Nelis täpsustab, et sündmuse üheks osaks oli Zagrebi Ülikooli haridusteaduskonna õppejõudude poolt läbi viidud kõrgetasemeline kõrgkoolipedagoogika koolitus: „Prof. Renata Geld õpetas, kuidas viia läbi õppetööd rahvusvahelises üliõpilasgrupis ja missuguseid õpetamismeetodeid kasutada. Ta soovitas tuua õppetöös sisse paralleelselt mitu teemat ja sama teema juurde kursuse jooksul mitu korda tagasi tulla, sest see aitab õpitut kinnistada“. Riia sõnul tutvustas veel Prof. Sanja Kišićek ühist rühmas õppimist veebis ja hindamise korraldamist ning rõhutas hindamiskriteeriumide sõnastamise vajadust iga ülesande puhul ning väikesemahuliste interaktiivsete testülesannete kasutamist veebitundides.
Riia Nelis tõdeb veel, et teda inspireeris prof. Snježana Kerekoviči loeng interaktiivsetest õppemeetoditest ja süvaõppest (deep learning) ning prof. Višna Rajiči esinemine hindamise rollist kõrghariduses.
Zagrebis oli esindatud ka projekti „Väikelaevaehituse kompetentsikeskus - väliste konstruktsioonielementide mõju analüüs veesõidukite meresõiduomadustele, teadmuse ja teabe siirdamine“ meeskond, kes kohtus samuti mehhaanika ja laevaehituse teaduskonna teadlastega ning ülikoolis hiljuti valminud kaitsebasseiniga ning külastas Zagrebis asuvat projekteerimis- ja laevaehitusettevõtet iCat – tutvustati seal projekteeritud ja ehitatud elektrijõul töötavat rannikumeres kasutamiseks mõeldud väikelaeva.
Abiprofessori Mihkel Kõrgesaare hinnangul kippusid projektiga seotud arutelud minema üsnagi tuliseks, mis tähendas ajakavast üle minemist ning päevad venisid küllaltki pikaks. Samas olid tema hinnangul esinenud õppearenduse spetsialistid oma valdkonnas väga tugevad ning jagasid väärtuslikke nippe, näiteks, kuidas kursusi üles ehitada nii, et tudengid nendest enim kasu saaksid. Enim rõhutati hästi sõnastatud hindamiskriteeriumeid, mis ühest küljest aitavad tudengil aru saada, mida neil on vaja teada ning teisest küljest aitavad tehtud tööd ka kergemini hinnata. „Kõik osalejad nõustusid, et tehnilistel ainetel kipuvad kriteeriumid jääma üldsõnalisemaks ning tudengitel on seeläbi ka raskem hinnata, mis oskused peavad kursuse lõpuks olema saavutatud“, sõnas abiprofessor.
Laborite peaspetsialist Ruttar Teär kirjeldab töökohtumist järgmiselt: „Käisime Zagrebi ülikoolis masinaehituse ja mere inseneeria teaduskonnas tutvumas nende hiljuti valminud katsebasseiniga ja selle juurde kuuluvate laboritega“. Tema jaoks oli töökohtumine kasulik, kuna laiendas silmaringi erinevate tehniliste lahenduse kasutamise võimalikkusest, näiteks nende uuendusliku disainiga mudelite kiik-kaal. Lisaks vahetas Ruttar laborantidega muljeid erinevate insener-tehniliste lahenduste rakendamise kogemustest.
Ruttar kirjeldab veel ka kohalikku tootmist: „Nägime SolarCati seni suurimat mudelit - muljetavaldav on see, et tegu on suuresti päikse energial toimiva alusega“. Peaspetsialisti sõnul oli tehniliselt huvitav lahendus muidugi akude ümber lülitus võimalus, mille täpsemaks kirjelduseks on vaja joonistada skeeme.
Ruttar lisab veel, et tänu kohtumisele sai ta aimu võimalikest tuleviku tuleohutus reeglitest, mis kehtivad reisijate veoks loodud komposiit elektri alustele. „Reis toimus väga õigel ajal, kuna tõenäoliselt saame mõnd nähtud basseini tehnoloogia ehituslahendust rakendada ka Kuressaares“, märgib Ruttar. Ta lisab veel: „Ja muidugi tehase külastusest saadud teadmisi tehnilistest lahendustest saame “maha müüa” oma tulevastele klientidele“.